Igatahes ühel laupäevaõhtul esines siinsamas Baselis Ewert & The Two Dragons. Patriootliku eestlasena pidin muidugi kaasmaalaste kontserdile minema. Seda parem, et poisid on tõesti sümpaatsed ning nende muusika paitab kõrva. Kaasa tuli mu yfu tugiisik Birke, kes tänu youtube'le on draakonite üsna suureks fänniks saanud. Kontsertoli tõesti mõnus. Toimus pisikeses khuulis kohvik/baaris, kuhu publikut palju üle poolesaja ei mahtunud. Seega oli vïmalus istuda vaibal otse muusikute vahetus läheduses. Pärast esinemist avanes võimalus isegi nendega eesti keeles juttu ajada.
Sama nädala pühapäeval tähistati linnas järjekordset FC Baseli meistritiitli võitu. Basel on ilmselgelt hetkel tugevaim Sveitsi meeskond ninh parimaks tunnistatud juba järjest viieteistkümnel korral. Vanalinn oli paksult punast-sinist kandvaid jalkafänne täis, mängiti muusikat ning lasti rakette.
Üks reede pärastlõuna tšillisin klassiõe Felicia juures. Kuna meil kumbagil õhtuks mingeid plaane ei olnud, otsustasime spontaanselt Luzerni minna. Nimelt polnud ma varem sinna veel joudnud, kuid tahtsin ilmtingimata selle armsa linnakese ära näha. Kella kaheksa ajal jõdsime Luzerni. Jalutasime järve ääres, nägime ära sealse kuulsa puitsilla ning jõme Starbucksis café lattet.
Laupäeva hommikul käisin Noraga kirbuturul ning koju tulles olin nelja frangi võrra vaesem, kuid õnnelik oma uute kõrvarõngaste ja suvekingade üle.
Õhtul käisin klassiõdede Raheli ja Anjaga ning mõne tema sõbraga linna peal. Kuna ilm oli külm ja ka vihma hakkas tibutama, siis tšillisime ühes lounge'is.
Eelmine kolmapäev oli kõigil Baseli õpetajatel mingisugune koolitus ning meil seega koolist vaba. Seega otsustasime perega Europaparki minna. See on Saksamaa suurim lõbustuspark ning asub umbes tunniaja rongisõidu kaugusel Baselist. Kuna nädalavahetuseti ja vaheaegadel on park paksult rahvast täis ning igal pool pikad järjekorrad, siis oli see hea võmalus kasutada vaba kolmapäeva ära. Lõbustuspargi väravatest sisse astudes oli tunne, nagu siseneks muinasjutumaailma. Kitšilikud majakesed, karussellid, rõõmsameelne muusika ning suhkruvati lõhn. Park oli jagatud erinevate riikide teemade järgi ära, niiet ühe päeva jooksu istusin Londoni double deckeris, sõin Hispaanias tortillat ning sõitsin Austria mägirongiga. Kuigi alguses oli plaan, et käin kõigil atraktsioonidel ära, siis peale ühte eriti hullu "Ameerika mäge" oli süda ikka üsna paha ning väga enam nende okserataste peale ei tõmmanud. Õhtuks olin ikka nii väsinud, et rongiga kojusõites jäin üsna kohe magama.
Eile käisin siis lõpuks Milanos! Aga sellest kirjutan pikemalt järgmises postituses.
No comments:
Post a Comment