19. samichlausid - grätimaanid

Kogu see üsna pikk aeg, mille jooksul ma kirjutanud pole, on möödunud üsna jõulumeeleolus. Siiani kolm jõuluõhtut, kuhjades mandariine ja šoksi ning vahvaid jõulukingitusi. Kogu jõulutrall hakkas pihta 6. detsembril, kui siinmaal külastab lapsi Samichlaus. Niisiis läksime meiegi kogu perega vihma ja tormi trotsides kodulähedasse parki punase kuuega jõulumeest, tema abilist ning eesleid kaema. Kui Noel oli luuletuse eest paki kätte saanud, kiirustasime koju tagasi kakaod jooma ja Grätimaan'e sööma. Järgneval nädalavahetusel toimus poole tunni kaugusel asuvas Oltenis ka yfu jõuluüritus. Koos vabatahtlikega oli kokku tulnud umbes kakskümmend inimest. Sõime, küpsetasime, rääkisime poole ööni juttu. Vahepeal külastas tublisid vahetusõpilasi ka Samichlaus, kes laulu või salmi eest ka väikseid pakke jagas. Mõtlesin, et postitan siia ka oma päheõpitud salmi. Saksa keele oskajatel on ehk huvitav lugeda ja näha kui erinev tegelikult see siinne keel on.
Der Santiklaus kunnt hite
dur d'lange-n-erle gritte.
Er bindet s Eseli an e Stamm
und kunnt z Fuess vom Wisedamm.
Sy Sagg isch schwär und digg.
He jo, zuem guete Gligg!
Doch d Ruete gfallt mer nit so guet,
i glaub, ass die rächt bisse tuet.
Bring mir der Sagg, i bitt!
Doch d Ruete lieber nit. 

Järgmine jõuluüritus oli Felixi õe kodus tema pere ning vanavanematega. Pärast sööki jagasime üksteisele kingitusi, avasime neid ning muidugi ei puudunud ka rohkete muside ja kallistustega tänamine. Enne laulsime veel vana traditsiooni kohaselt šveitsi jõululaule. Mina sain kingiks šoksi ja raha, kuid üldiselt on siin populaarsed ka isetehtud kingitused. Peale kingijagamist ja koogisöömist mängisime Nora ja hosttäditütrega Singstari. Poleks elu sees uskunud, et isegi minu, kui täiesti ebamusikaalse jaoks võib see nii lõbus olla.  Hiljem, kui jõudsime Abba, Queeni ja muu vanema muusika juurde, tulid ka vanemad kaasa elama ning laulma. Koju jõudsime too õhtu alles kella kahe paiku öösel.
Pühapäeva veetsime ühe hea peresõbra juures. Nimelt hostisa vallaline parim sõber Cello ja hostema aasta eest lahutanud sõbranna leidsid paar kuud tagasi teineteist ning see aasta tähistasid esimest korda koos jõule. Lapsed-noored läksid kõik juba päeval varem Cello juurde küpsetama ja sööke ette valmistama.  Kuna ta 19-aastane tütar õpib kokandust, siis tegime tema juhendusel hulganisti küpsetisi ja suupisteid. Vanemate saabudes olid meil toidud valmis ja laud ilusti kaetud. Söögile järgnes jälle kingijagamine. Seekord sain Starbucksi kinkekaardi ja kruustermose ning Bodyshopi komplekti lõhnaõli, kreemi ja dušigeeliga.
Veel on tähistamata kahed jõulud. 24. detsembri veedame perega Kanderstegis ning 25. tuleb hosttädi pere meile sinna külla.
Ja juba pühapäeval hakkab meie suusahooaeg pihta! Õnneks erinevalt Baselist on seal mägedes juba piisavalt lund ning vaheaeg tõotab tulla sportlik ja lõbus.
Ning kuna ma enne jõule enam ilmselt blogida ei jõua, soovin teile kõigile ilusaid pühi juba ette ära. Loodan, et lumi jõuab jõuluõhtuks teiegi juurde!

                                                               Üks pühapäev küpstades

                                                        Nora ja Elenaga jõululaadal

 

Baseli vanalinna katused