nüüd on juba üle kahe nädala möödas viimasest postitusest. Põhjus, miks ma pikalt kirjutanud pole, ei ole mitte mu laiskus, vaid see, et meil oli kahenädalane vaheaeg. Seega oli mul tegemist oi kui palju ning internetile puudus igasugune ligipääs.
Esimesel nädalavahetusel oli mul esimest korda võimalus olla kaks päeva täiesti üksi kodus. Vanemad ja Noel olid Kanderstegis, Nora mingil trummivõistlustel ja Robin sõbra juures ööbimas. Niisiis nautisin laupäeva hommikul üksi olemist, lugesin saksakeelset Sofi Oksaneni "Puhastust" ja kuulasin valjult muusikat.
Õhtuks olin kokku leppinud klassiõe Anjaga, et lähme välja vaheaja algust tähistama ning hiljem tema poole ööbima. Linnas tutvusin veel mõndade tema sõpradega ja kohtasin ka paari klassikaaslast.
Pühapäeva hommikul jalutasin üsna vara koju, tšillisin veidi niisama ja alustasin kokkamisega. Lubasin nimelt õhtuks eestipärast kartulisalatit valmistada. (Hiljem selgus, et see on siin poodides tegelt täitsa saadaval, ainult nime "russischer Salat" all.) Lisaks salatile tegin ka YFU laagrisse kaasavõtmiseks šokolaadi-apelsini muffineid. Õhtul tegelesin veel pakkimisega ning sõin hostpere ja mõnede sugulastega õhtust.
Esmaspäeva hommikul läksin üsna varakult rongijaama, et saada kokku Vejunega Leedust ning Artjomiga Venemaalt ning seejärel sõitsime juba koos Fribourgi aastaalguslaagrisse (PAO).
Niiiii lahe oli esmakordselt näha kõiki teisi vahetusõpilasi. Ja loomulikult Tiinat, Laurat, Oliveri ja Elinit! Uskumatult imelik oli nendega alguses eesti keelt rääkida. Lõpuks oligi nii, et rääkisime eesti-saksa-inglise keele segu. Kohe alguses jaotati meid gruppidesse. Mina olin koos Filipiga Taanist, Andresiga Ecuadorist, Rinkoga Jaapanist, Danielaga Mehhikost ja Giorgiga Gruusiast. Grupijuhtideks olid meil imetoredad Sonja ja Nuria yfu staffist. Selle seltskonnaga toimusid meil terve nädal erinevad sessionid vahetusõpilasele olulistel teemadel nagu kultuurilised erinevused ja koduigatsus jms. Peaaegu iga õhtu toimus meil mõni lõbus üritus. Meeldejäävamad olid koduriikide presentatsioon, camp olympics ning öine matk tõrvikutega. Viimane õhtu toimus pidu hommikuni. Võin öelda, et nüüd on mul sõpru peaaegu igas maailmanurgas. Aeg laagris läks ikka megakiiresti (shit, mul on juba ka see šveitslaste komme igal pool liidet "mega" kasutada) ning kahju oli laupäeval kõigiga hüvasti jätta. Järgmine kord kui täies koosseisus üksteist näeme on jaanuaris, mil toimub YFU suusalaager.
Teise vaheajanädala veetsin hostperega Kanderstegis, kuid sellest kirjutan lähemalt järgmises postituses.
No comments:
Post a Comment