Viimane koolinädal möödus eriti lebolt. Enamus inimesed oli suusalagris ning koolis ainult mõned vigased nagu mina või siis eriti ebasportlikud, kes ei viitsinud lihtsalt kaasa minna. Seega olid klassid kokku pandud ning pooled tunnid jäid üldse ära. Reedel oli mul näiteks ainult kaks tundi, kuna ülejäänud tegid mingit prantsuse keele projekti ning ma võisin koju minna.
Algselt oli mul plaan nädalavahetusel Saksamaale šoppama minna, kuid neljapäeval sain sünnipäevakutse yfu laagrite juhilt Sebilt. Ta käib Zürichis ülikoolis ning üürib linna lähedal kolme sõbraga korterit. Seega lükkasin Lörrachisse mineku edasi ning ning otsustasin sünnipäevale minna. Samal päeval tegin omale ka Gleis7, kaardi millega saab õhtuti peale seitset kõikide rongidega tasuta sõita. Siiani polnud kallite rongipiletite tõttu eriti palju Šveitsis ringi reisinud, kuid nüüd kui pool vahetusaastast juba läbi on, otsustasin et pean ka rohkem võimalust kasutama ning teiste vahetusõpilastega ringi tšillima.
Niisiis reede õhtu sain rongijaamas paari yfu vabatahtlikuga kokku ning läksime koos Zürichi rongi peale. Zürichist jooksime (või ehk ma üritasin joosta) järgmisele rongile ning peale kümmet minutit sõitu jõudsime Dietlikoni, kus Seb ja Andi meile autoga vastu tulid. Varsti saabusid ka teised yfukad ning koos sõime,jõime ning tähistasime sünnipäeva varajaste hommikutundideni. Tegime ka palju pilte, kui enamus neist analoogkaamera või siis polaroidiga, seega blogisse üles panna neid kahjuks ei saa.
Hommikul aitasime veel suurema segaduse ära koristada, sõime mõnusalt hommikust ning siis asusime juba minekule. Kuna polnud veel kordagi Zürichis käinud, otsustasin, et vaatan seitsmeni seal ringi, et saaksin õhtul jälle tasuta koju sõita. Kõigepealt läksin koos Rea ja Lauraga poodidesse ning šoppasin veidi. Kuna ilm oli üsna jahe ja vihmane, läksime Starbucksi kohvi jooma ning üles soojenema. Pärast seda, saatsin nad rongi peale ära ning läksin üksi veel mõnesse poodi. Järsku tundus, et kuulsin kusagilt eesti keelt. Alguses mõtlesin, panin segast ja kuulsin valesti, kuid ei, olidki kaks eesti naist. Rääkisime veits juttu ning vahetasime kontakte.
Kuna mul oli endiselt üsna palju aega rongini ning enamus poed olid juba läbi kammitud, otsustasin mäkki, tasuta wifit kasutama minna. Sain mäkis maha istutud, kui lampi tulid vastu Danilo, Andrea ja Daniela, vahetusõpilased Lõuna-Ameerikast. Tšillisin veel veits nendega, kuid nad pidid üsna kohe rongile minema ning mulgi polnud enam kaua aega oodata jäänud. Läksin kella seitsmese rongi peale ning mõned minutid peale kaheksat olin juba kodus. Kuna olin nii väsinud ning ei viitsinud enam midagi teha, läksin üsna kohe magama.
No comments:
Post a Comment