7. elu ja olu

Nüüd kui juba ligi kaks nädalat Šveitsis olnud olen, on elu siin päris koduseks muutnud. Tean, kus miski asub, teen ise süüa, abistan ja koristan. Kuna esmaspäeval on mul lõuna ajal vaba aeg, lubasin ise see päev midagi eestipärast söögiks valmistada.  Idee oli hakklihakastet ja kartuleid teha, kuid tundub, et pean oma kokkamise edasi lükkama, sest klassijuhataja oli mulle mingid ekstra saksakeele tunnid organiseerinud. Sinna pidid veel meie koolist mingid teised vahetusõpilased tulema, kes absoluutselt saksa keelt ei oska. Kuigi ma sellest eriti vaimustuses pole, tutvun seal vähemalt uute inimestega.  Klassijuhataja on muuseas ainuke õpetaja, kes mulle ei meeldi. Ülejäänud kõik on täiega sõbralikud ja toredad. Aa, ja mul on ainult kaks naissoost õpetajat, ülejäänud kõik mehed. Klassikaaslased suhtlevad minuga ka iga päev üha enam ja lõunapausidel veedan nendega tihti aega. Õnneks saan iga päevaga rohkem nende dialektist aru ja oskan midagi ka kaasa rääkida. Järgmine kolmapäev toimub meil koolis matkapäev, kus kõik klassid peavad kuskile loodusesse väljasõidule minema. Meie sõidame kõigepealt rongiga ühte väiksesse linna ja matkame sealt mingi järve äärde, kus ujume, grillime, mängime palli jms. Usun, et see on tegelt üsna hea võimalus klassi veits lähemalt tundma õppida ja nendega ka kooliväliselt koos olla.

 Kolmapäeval toimus meie klassil esimest korda teatritund. See on tegelikult vabatahtlik, aga meie klassist teevad kõik kaasa. Tegime erinevaid tähelepanu- ja reageerimisharjutusi ning mängisime gruppides mõned sketšid ette. Mul oli küll veidi raske aru saada, aga kuna klassiõed seletasid mulle enamasti ülesanded ära, sain hakkama. Ja näitlemisõpetaja on niii khuuul. Selline noor veits hipi mees, kellel on kahvel ümber käe ja pükste peal hello kitty.:D

Paar päeva tagasi helistas mulle Birke, tugisik yfust ja küsis, kuidas kas ma tahaks temaga kokku saada.  Muidugi olin rõõmuga nõus. Kuna me kumbki polnud varem üksteist näinud, olid küll väiksed probleemid üksteise ülesleidmise ja äratundmisega, kuid lõpuks saime ikkagi kokku ja käisime jalutamas. Ta on 18-aastane, käib Noraga samas koolis viimases klassis ja oli üleelmine aasta kuus kuud Usas. 

Täna sõidame nädalavahetuseks Kanderstegi. Seal asub mu hostpere "puhkekorter" ja vaheaegadel on nad tihtipeale seal. Talvel lähme kindlasti sinna ka suusatama.

                                            klassikaaslased: Sebastian, Malik, Danae ja Miriam

                                          vasakult klassi poisid Joscha, Leon, Sebastian ja Malik

                                                        Anja ja Rahel, nad on ka klassis uued

                                                                   Livie ja Sophie

Tänane kehalise tund toimus kuskil väliujulas.Mina polnud muidugi aru saanud, et meil on ujumine ning seega asju mul kaasas polnud. Kuid järgmine nädal saan ka vette :)