Reedel pärast kooli pakkisime ruttu asjad ja asusime autoga hostpere suve/talvekoju teele. (Muuseas, see oli esimene kord, kui ma siinveedetud aja jooksul autoga sõitsin.) Nende "ferienhaus" asub üsna väikses külakeses nimega Kandersteg, Kesk-Šveitsis. Autosõit kestis umbes kaks tundi ning enamus ajast magasin. Kui umbes pool tundi enne kohalejõudmist ärkasin, nägin enda ümber ainult mägede lumiseid tippe. Ülejäänud tee olin nina vastu aknaklaasi ja üritasin kõrvu lukust lahti saada.
Kohale jõudes pakkisime kõigepealt asjad lahti. Ma sain omale suurte akentega toakese, kust avanes miljonivaade otse mägedele. Kuna kell oli juba üsna palju ja ka ilm polnud eriti ilus, olime toas ning sõime makarone meenutavat tüüpilist šveitsi toitu ja kuulasime eesti/šveitsi muusikat.
Laupäeval sain korralikult välja magada ning peale hommikusööki pakkisime oma matkakotid valmis ja asusime mägede poole teele. Kõigepealt jalutasime läbi küla gondliteni, millega sõitsime üles mägedesse. Kuna Felix otsustas jala tippu ronida, pidime teda ootama ja aega parajaks tegema. Seetõttu otsustasime "roderbahniga" sõitma minna. See on selline metallist renn või nagu liutoru, kus saab kelgumoodi asjandusega ringi sõita. Kui hostisa oli ka lõpuks üles jõudnud, jalutasime mägedevahelise järve äärde, kus asus väike pood ja söögikoht. Seal sõime kõhud täis (sõin ilmselt oma siiani oma elu kalleima prae) ning seejärel matkasime tagasi alla külasse. Enne kojuminekut käisime veel korra poest läbi, et osta vajaminevad asjad õhtusöögi jaoks ning seejärel jooksime juba bussi peale, mis meid "ferienwohnungini" viis.
Kuigi matk polnud väga pikk ja raske, olime siiski koju jõudes väsinud ning pikutasime lihtsalt teleka ees. Õhtul tegime Sonjaga koos esimest korda elus fondüüd. Tulemus sai väga hea ning nii veetsime õhtu dagö Šveitsi kuulates, aknast vaadet imetledes ning fondüüd nautides.
Järgmisel hommikul pakkisime jälle oma asjad alustasime sõitu Baseli poole. Peatusime imeilusa Blausee ääres, mis tõesti oli täiesti erksinise veega. Ostsime veel läheduses asuvast forellikasvandusest tükikese suitsukala kaasa ning võtsime suuna kodu poole.
Õhtul tulid meile külla veel Felixi vanemad ja õde oma perega. Nendega ma eriti kaua koos olla ei saanud, sest pidime Noraga rongi peale minema, et YFU-kokkusaamisele jõuda. Seal nägin esimest korda ülejäänud enda kantonis elavaid vahetusõpilasi: kolme Mehikost, kahte Leedust, ühte Jaapanist, ühte Ecuadorist ja ühte Lõuna-Aafrikast. Tegelikult oli seal rahvast palju rohkem, aga enamus olid šveitslased, kes on kusagil (ehk põhiliselt USAs või Rootsis) vahetusõpilased olnud. Lobisesime seal omavahel ja üks šveitsi tüdruk küsis, et kus riigis ma oma vahetusaastal käisin. Alguses ei saanud pihta, mida ta sellega mõtles, aga tuli välja, et ta arvas, et ma ka šveitslane:D. Koju jõudsime alles peale ühteteist, kuid vanavanemad polnud veel ära läinudki. Nad tegid hoopis minu toonud Vana Tallinnale lõppu peale.:D Mina kobisin siiski ruttu magama, sest järgmisel päeval pidin kooli minema.
Kanderstegi mäed
Fondüü!!
Blausee
No comments:
Post a Comment